Rezumu Epidemologiku: 19 Abril – 25 Abril, 2021

covid-19 Epidemiologic Brief 25april2021

Publikasaun regular ho parseria entre: (1) Pilar 3 Ministériu Saúde, (nu’udar parte husi Forsa Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19, CIGC-SS), (2) Instituto Nacional de Saúde, (3) AusMAT, (4) OMS, (5) Menzies School of Health Research.

 

1. Kurva epidemika


Kurva epidemika hatudu total númeru kazu nian ba kada loron, iha barra kor matak. Linha azul ne’e hatudu konaba total husi númeru kazu akumuladu, ne’ebé mak agora aumenta ona até 1.897 desde inisiu husi pandemia global (iha 25 de Abril 2021). Linha ne’ebé aumenta sae/a’as iha kurva ne’e hatudu katak total númeru kazu nian ne’e rapidamente aumenta, tamba transmisaun nafatin kontinua iha komunidade nia laran.

 

Kurva epidemiku mos bele aprezenta ho total númeru kazu nian, iha kada fulan. Aumentu ne’eb’e mak sae a’as iha fulan Março no Abril ne’e tamba iha ona transmisaun iha Timor laran.

 

2. Hospitalizasaun

Durante pandemia iha tinan 1 primeiru, kazu hotu-hotu diagnostikadu iha kuarantina laran no pasiente hotu-hotu hetan infeksaun kaman ou asintomatiku. Ema sira ne’e izoladu, atu protégé husi transmisaun, maibe la iha ema ida mak presiza hospitalizasaun. Desde 20 de Março 2021, iha ona ema nain 23 ho COVID-19 no presiza hospitalizasaun. Grafiku ida ne’e hatudu konaba kazu sira ne’ebé mak presiza hospitalizasaun durante fulan Março 2021, iha barra kor matak. Linha azul ne’e hatudu konaba númeru kumulativu husi ema sira ne’ebé mak presiza hospitalizasaun.

Hare tuir númeru kazu ne’ebé kontinua aumenta, entaun númeru husi ema moras ne’ebé mak presiza hospitalizasaun, mos sei aumenta. Taxa hospitalizasaun nian normalmente sei sae depois de númeru kazu aumenta. Grafiku ida ne’e hatudu konaba númeru hospitalizasaun nian ho linha azul, komesa aumenta, depois de númeru kazu nian mos komesa sae a’as iha fulan Março 2021. Mortalidade mos sei komesa aumenta. Até agora, iha ona ema nain tolu mak mate asosiadu ho COVID-19 iha Timor-Leste.

 

3. Estimasaun ba taxa insidensia

Taxa insidensia, sukat númeru kazu konfirmadu nian iha populasaun ida, kada loron, no normalmente nia sukat/halo medida ba kazu kada ema 100.000 iha loron ida. Grafiku ida ne’e hatudu katak taxa ba notifikasaun nian (ou taxa insidente) ne’e sempre iha mudansa husi loron ida ba loron seluk, maibe kontinua aumenta. Ida ne’e mak evidentemente ita hare iha Dili laran, reprezenta iha linha mean solidu iha grafiku. Taxa notifikasaun diaria nian iha Dili, durante loron 7 liu ba (19 Abril – 25 Abril, 2021) nia média (average) mak kazu 28.8 husi populasaun 100.000, iha loron ida.

 

4. Taxa ba kresimentu no númeru báziku ba reprodusaun

Faktor ba kresimentu diaria iha númeru kazu nian ne’e aproximadamente 1.05. Ida ne’e rezulta ba iha tempu duplikasaun ida, aproximadamente loron 14. Dadus resente ho aumentu a’as iha estimasaun prevalensia nian, hatudu katak tempu duplikasaun nian sei bele habadak ba loron 8. Bazeia tuir estimativa sira ne’e, númeru báziku ba reprodusaun (R- naught) nian, ne’e provavelmente entre 1.6 no 2.4 iha Timor-Leste. Ida ne’e signifika katak ba kada ema sira ne’ebé mak iha ona COVID-19, ema nain 2 seluk sei infektadu iha loron 10 tuir mai. Ida ne’e sei kauza ba kresimentu exponensial iha númeru kazu nian, exeptu kuandu medida saúde públika nian ne’e ita aplika hodi bele limite transmisaun.

 

5. Estimasaun ba prevalensia

Prevalensia COVID-19 nian iha Dili bele estimadu, bazeia tuir proporsaun husi ema sira ne’ebé mak teste pozitivu ba COVID-19, wainhira sira hetan teste PCR ba COVID-19 antes atu halo viagem hodi husik hela fatin serka sanitaria. Iha loron 7, desde dia 18 Abril – 24 Abril 2021, iha ema hamutuk 3.311 mak halo ona teste ba objetivu ida ne’e; 271 (8.2%) mak hetan pozitivu. Ida ne’e ita bele uza hodi halo estimasaun ba prevalensia, no kalkulasaun ida husi intervalu konfidensial nian 95%, hatudu katak prevalensia atual husi COVID-19 nian iha Dili, ne’e entre 7.3% no 9.2%.

 

 

6. Númeru kazu ne’ebé la detektadu

Bazeia tuir populasaun estimadu 300.000 iha Dili no estimasaun kiik ba prevalensia nian, ne’e fó estimasaun katak mais ou menus ema 21.900 ne’ebé hela Dili, mak agora dadauk iha COVID-19. Ida ne’e hatudu katak mais ou menus ema 20.000 mak ho COVID-19 no la diagnostikadu, no iha risku atu espalha infeksaun ba ema seluk iha komunidade nia laran.

7. Atualizasaun ba Vasinasaun

Iha loron 25 Abril 2021, administra ona AstraZeneca nia dose primeiru hamutuk 22.258, predominantemente fó ba trabalhador linha frente sira iha munisipiu 13, Timor-Leste. Total husi profesional saúde hamutuk 7,940 mak simu ona sira nia dose primeiru.

 

8. Predisaun

Karik kresimentu iha notifikasaun diaria COVID-19 nian ne’e kontinua ba iha taxa atual, espera katak sei tan iha COVID-19 nia kazu foun kuaze 2.000 ne’ebé mak sei diagnostikadu iha semana 2 tuir mai, asosiadu ho aumentu iha hospitalizasaun no ema mate.

 

9. Rekomendasaun

Taxa transmisaun nian bele redus liu husi medida saúde públiku ne’ebé mak efetivu, inklui uza maskra, fase liman no distansiamentu fiziku. Konfinamentu nia medida ne’ebé mak limita interaksaun fizikal, viagen no halibur malu, ne’e hatudu ona nia efetivu iha nasaun barak iha mundu. Durante konfinamentu, normalmente sei obrigatoriu atu ema sira hela/hakmatek iha uma exeptu kuandu sira presiza sai ba halao servisu esensial (hanesan pesoal saúde iha linha frente), kompras/sosa nesesidade esensial (hanesan ba sosa hahan) ou atu asesu ba tratamentu saúde. Konfinamentu sei bele redus númeru reprodusaun báziku nian menus husi 1.0, ne’ebé mak bele hamosu redusaun ba iha númeru kazu diaria nian no hatun ou muda fali linha kurva nian ba normal.

Fó mensagen ne’ebé mak forte no klaru ba públiku ne’e nesesariu, hodi enkoraja komunidade atu halo tuir protokolu saúde públiku nian, respeitu profesional saúde sira ne’ebé mak halao servisu iha linha frente, no atu limite interaksaun fizikal ba interaksaun ne’ebé esensial deit ho vizinho sira ne’ebé mak hela besik.

Alem ida ne’e, kontinua halo implementasaun vasina ne’e esensial tebes, hodi fornese proteksaun hasoru infeksaun COVID-19 no espesialmente kontra moras grave no mate.

Majoridade linha frente simu ona vasina. Agora tenki muda objetivu atu fo vasina ba grupu vulneravel hanesan ema idade bo’ot no ema ho komorbiti.

 

= Ninin & rohan =

Share via
Copy link
Powered by Social Snap
COVID-19 Timor-Leste

FREE
VIEW