(Dr Rui Maria de Araújo, Kordenador Forsa-Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, CIGC-SS)
Ohin, loron 28 fulan Abril 2021, hodi Centro Integrado Gestão de Crises, Sala Situação (CIGC-SS) nia naran, hakarak hato’o ba jornalista, no ba públiku tomak, informasaun pur eskritu hanesan tuir mai:
I. DADUS JERAL BA TIMOR-LESTE TOMAK:
- Total kazu konfirmadu kumulativu iha 28 de Abril 2021 (sura husi 21 Marsu 2020): 2124.
- Kazu detetatu foun ne’ebé relata iha dia 28 Abril 2021: 76 (iha Dili 75, 1 iha RAEOA).
- Husi total kazu detetadu foun ohin: mane 48, feto 28.
- Husi total kazu detetadu foun ohin: sintomátiku nain 8; asintomátiku nain 68 (89,4%).
- Husi total kazu detetadu foun ohin, 59 (77,6%) maka deteta tamba halo teste ho razaun atu halo viajen/ka halo ona viajen ba Munispiu hafoin deteta
- Kazu rekuperadu ne’ebé ralata ohin, dia 28 de Abril 2021: 45
- Total kazu ativu ohin, dia 28 de Abril 2021: 1014
- Husi horiseik mai ohin, hamutuk hotu Laboratóriu Nasionál Saúde halo 736 testes PCR iha Dili, ho detalles hanesan tuir mai:
- Vijilánsia sentinela:5.
- Rastreiu ba kontaktu (Contact tracing): 38.
- Rastreiu Aleatoriu (Random Screening): 161.
- Viajen sai husi serka sanitária Munisipiu Dili:508.
- Viajen internasionál: 24.
- Follow up iha quarentena: 0
II. TABELA EVOLUSAUN SURTU COVID 19 IHA TIMOR-LESTE: HUSI 21 MARSU 2020 – 28 ABRIL 2021.
(Tuir klasifikasaun transmissaun OMS nian)
Nº |
MUNISIPIU |
TOTAL KUMULATIVU KAZU
KONFIRMADU |
TOTAL KAZU FOUN IHA 24 ORAS IKUS |
TOTAL ÓBITU IHA 24 ORAS
IKUS |
TOTAL KUMULATIVU ÓBITU |
KLASIFIKASAUN TRANSMISSAUN |
1 | AILEU | 6 | 0 | 0 | 0 | Kazu esporádiku |
2 | AINARO | 17 | 0 | 0 | 0 | Kazu Esporáriku |
3 | BAUCAU | 92 | 0 | 0 | 0 | Kazu iha Cluster |
4 | BOBONARO | 16 | 0 | 0 | 0 | Kazu esporádiku |
5 | COVALIMA | 52 | 0 | 0 | 0 | Kazu iha Cluster |
6 | DILI | 1794 | 75 | 0 | 3 | Transmisaun
Komunitária |
7 | ERMERA | 43 | 0 | 0 | 0 | Kazu iha Cluster |
8 | LAUTEM | 12 | 0 | 0 | 0 | Kazu esporádiku |
9 | LIQUIÇA | 14 | 0 | 0 | 0 | Kazu Esporádiku |
10 | MANATUTO | 5 | 0 | 0 | 0 | Kazu esporádiku |
11 | MANUFAHI | 52 | 0 | 0 | 0 | Kazu iha Cluster |
12 | RAEOA | 7 | 1 | 0 | 0 | Kazu esporádiku |
13 | VIQUEQUE | 14 | 0 | 0 | 0 | Kazu iha Cluster |
TOTAL | 2124 | 76 | 0 | 3 |
III. EVOLUSAUN SURTU COVID 19 IHA MUNISPIU DILI
Atu bele hatene surtu ida ninia evolusaun, no mós surtu ne’e aumenta ka diminui, indikador seluk ne’ebé matenek-nain epidemiolojia nian uza, maka insidénsia. Konvensionalmente insidénsia sukat total kazu foun, kada loron, pur 100 mil habitantes, no hatudu risku ne’ebé populasaun iha atu hetan da’et moras ida. Loron hirak liu ba publika ona prevelénsia ne’ebé sukat persentajen husi ema ne’ebé detetadu hetan moras ida, iha populasaun nia le’et, no hatuku problema moras ne’e bo’ot to’o iha ne’ebé. Hahú ohin sei publíka gráfiku insidénsia iha Munisipiu Dili.
Gráfiku nº1:
- Husi ‘’spike’’ (tutun-meik) iha kór matak, gráfiku iha leten hatudu katak hahú fulan Marsu 2021 iha aumentu maka’as kazu detetadu iha Dili, hanesan ita hotu hatene ona, no hahú fulan Abril kazu aumenta maka’as liu Durante loron 7 ikus, media
(rata-rata) insidénsia Covid-19 iha Dili kada loron: 27,3/100 mil abitantes. Hanesan komparasaun, media insidénsia kada loron iha India 22.5/100 mil abitantes, Indonésia ninia media insidénsia kada loron maka 1,9/100 mil abitantes. Brasil ninian 27,4/100 mil abitantes no EUA 18,1/100 mil abitantes.
IV. EVOLUSAUN SURTU COVID-19 IHA MUNISIPIU SIRA SELUK HO REAEOA
Evolusaun surtu Covid-19 iha Munisipiu sira seluk ho mós RAEOA, bele haree iha tabela iha leten no mós iha gráfiku tuir mai:
Gráfiku nº2
- Haree husi ‘’spike’’ (tutun-meik) ne’ebé refere ba munisipiu ida-idak no RAEOA, iha fulan Abril nia laran maka deteta kazu foun makaas iha munisipiu sira hotu no Munisipiu ne’ebé iha kazu barak-liu mak Dili, tuir kedas ho Baucau no Manufahi.
V. INFORMASAUN ADISIONÁL
- Iha dia 28 de Abril de 2021, izolamentu Vera Cruz iha kazu detetadu nain 23. Iha área obstetrisia nain 10, medisina interna nain 10, pediatria nain
- Sira nain 10 iha obstetrisia, kategoria moderadu hotu, sira nia kondisun estável.
- Sira nain 10 iha medisina interna, 1 grave, 9 Nain 1 grave ne’e, uza ventiladór. Nain 9 seluk iha kategoria moderadu.
- Kazu 3 pediatria, 2 moderadu, nain 1 Nain 1 grave uza CPAP, no 2 moderadu la uza ona oxijéniu.
Gráfiku nº 3: Total notifikasaun kazu ho hirak ne’ebé baixa ospital.
- Blok kór verde hatudu kazu foun ne’ebé deteta kada loron iha Timor-Leste laran
- Liña azul iha gráfiku ne’e, hatudu númeru kazu moderadu no grave ne’ebé baixa iha Vera Cruz, no hatudu katak wainhira ema barak liu detetadu pozitivu, barak-liu tan maka sei baixa ho kategoria moderadu no grave.
- Nafatin hakarak informa ba jornalista ho públiku tomak katak la iha diferensa entre aplikasaun medidas saúde públika hodi prevene no mitiga surtu COvid -19 entre Dili, ho Munisipiu sira seluk & RAEOA. Ema ruma sai husi Dili ba Munisipiu seluk ho RAEOA, maski lori ona rezultadu teste PCR, tamba Dili ninia númeru kazu aumenta maka’as iha fulan 2 ikus, autoridade saúde sira iha Munisipiu sira seluk no RAEOA, nafatin bele husu atu kuarentena no repete test PCR, wainhira sira avalia katak ema ne’ebé halo viajem ne’e, tama iha kategoria risku atu hada’et tutan moras ba populasaun iha fatin nabá (favor haree insidénsia iha Dili, hanesan temi ona iha leten). Medida hirak ne’e autoridade saúde sira foti atu PREVENE virus SARS-CoV-2 la hada’et tutan maka’as liu tan iha Munsipiu sira no RAEOA ne’ebé, tuir klassifikasaun transmissaun OMS nian, hanesan bele haree iha tabela iha leten, sei nafatin kazu esporádiku, ka kazu iha kluster.
VI. APELU
- Apela ba populasaun iha Dili laran no mós iha Munisipiu sira seluk, atu aprezenta-an iha fasilidade saúde públiku (Sentru Saúde ka Ospitál) ne’ebé besik, wainhira sente isin-manas, ka kakorok moras, ka inus-ben, ka mear, hodi bele hetan atendimentu husi profisionál saúde sira. Wainhira sedu liu hatene se virus ne’e kona ita ka la’e, di’ak liu, hodi nune’e bele hetan atendimentu sedu liu, no prevene tama ba iha situasaun ne’ebé hanaran sindroma insufisiénsia respiratória aguda (SIRA), ka dada I’is susar.
- Apela ba jovem sira atu nafatin kuidadu-an, hodi la hetan da’et virus SARS-COV-2, husi ema ruma, wainhira la’o sai husi uma, hafoin da’et tutan ba ferik ho katuas sira iha uma-laran. Sira ne’ebé idade tinan 60 ba leten, no sira ne’ebé sofre ho moras seluk tan, vulnerável liu atu tama iha SIRA kategoria moderadu no grave, wainhira hetan da’et husi virus ne’e.
- Ba populasaun iha Timor-Leste laran tomak, favor respeita nafatin regra prevensaun no ijiéne individual, ne’ebé Governu hatu’ur ona atu prevene moras Covid-19 da’et ba mai. Regra sira ne’e, hanesan ita hotu hatene ona, maka: (a) Uza mascara; (b) fase liman beibeik ho sabaun ka dezinfetante ruma; (c) evita kose liman ba matan, inus ho ibun; (d) wainhira kumprimenta malu, la presiza ka’er liman, bensa-liman, rei-malu ka haku’ak malu; (e) evita halibur malu barak; (f) hamri’ik ka tur do’ok husi ema seluk, mínimu metru ida ho
-ninin no rohan-
RMA