Povu doben Timor-Leste
Moras Covid-19 hada’et nafatin iha Mundu. Kalamidade foun ne’e hada’et lalais de’it husi ema ba ema, husi rai ba rai no hamate ona ema barak iha mundu.
Loron-loron ita rona notísia ladi’ak iha rai sira seluk. Iha mundu tomak, tuir Organizasaun Mundial Saúde, fó-sai iha 4 outubru, horseik, rejista ona kazu konfirmadu liu millaun tolu nulu resin lima no mate ona ema liu millaun ida.
Ita-nia país viziñu, Indonézia, rejista ona kazu konfirmadu liu ona rihun atus tolu resin no ema liu rihun sanulu resin ida mak mate ona. Iha Nusa Tengara Timur konfirma ona kazus liu atus haat lima nulu no mate ema nain neen.
Austrália rejista ona kazus konfirmadus liu rihun rua nulu resin hitu no ema atus ualo resin mak mate ho Covid-19.
Iha 28 setembru liubá, Ministériu Saúde fó-hatene kazu foun ida tama tan Timor-Leste husi fronteira-rai. Hamutuk Timor-Leste rejista ona kazu konfirmadu rua nulu resin ualo. Rua nulu resin hitu rekupera ona husi moras ne’e. Kazu foun ne’e haketak hela iha klínika Vera Cruz. Ita la rejista ema ida mate.
Maibé risku moras Covid-19 tama-mai Timor-Leste boot tebetebes, liuliu husi fronteira-rai no fronteira-tasi.
Timor-Leste labele taka odomatan ba ema! Maibé ema sira ne’ebé tama-mai tenke hatuir medida sira ne’ebé Governu hatuur ona. Bainhira mai husi rai-li’ur, husi rai ne’bé de’it, biar mai kedas ho sertifikadu laiha moras Covid-19, tenke tama kuarentena. Deklarasaun Estadu Emerjénsia de’it mak fó dalan ba Governu hatama ema iha kuarentena. La iha dalan legal seluk atu obriga ema tama iha kuarentena.
Tanba ne’e ha’u dekreta Estadu Emerjénsia ba dala neen, hafoin rona Governu, Konsellu Superior Defeza Seguransa, Konselu Estadu no hafoin simu autorizasaun husi Parlamentu Nasional, liuhusi plenária hala’o sábadu kotuk, 3 outubru 2020.
Ha’u dekreta Estadu Emerjénsia ba territóriu tomak ho kbiit Konstituisaun Repúblika fó mai ha’u, nu’udar Ptrezidente Repúblika.
Povu doben Timor-Leste
Medida kuarentena foti atu proteje ita-nia ema. Kuarentena halo iha fatin ne’ebé Governu organiza ka iha fatin ne’ebé sidadaun mak hili rasik, maibé Ministériu Saúde tenke aprova uluk, molok sidadaun tama-mai.
Ha’u simu informasaun katak ema balun la kumpre kuarentena no ida ne’e sai preokupasaun boot ida, la’ós de’it ba órgaun soberania sira maibé, ba ita hotu. Bainhira ema ida la kumpre kuarentena, nia bele lori moras ne’e tama-mai Timor-Leste. Karik hada’et ona iha komunidade, susar tebes ba Ministériu Saúde kontrola no ita tama ba situasaun ema barak bele moras no mate.
Ita hotu lakoi moras, ita hotu lakoi mate ho moras Covid-19. Moras ne’e la hili ema, riku ka kiak, joven ka labarik ka katuas ka ferik, ukun-nain ka sidadaun baibain.
Ha’u fó-hanoin filafali! Karik ita la hatama ema iha fatin-kuarentena, ho kontrole husi Ministeriu Saúde, moras ne’e sei hada’et ba komunidade no ita bele mate mohu. Iha país balun ospital nakonu ho ema moras Covid-19 no balun obrigadu hela de’it ona iha uma. Barak mak mate tanba la hetan asisténsia médika.
Ha’u simu mós informasaun katak ema balun hasees-an husi kontrole polísia no sai-tama ka tama-mai Timor-Leste, liuhusi dalan ilegal. Balun polísia kaer, balun lae. Ema sira ne’e mak sai risku boot liu ba ita, tanba mai moris ho ita loron-loron no bele lori mai Covid-19, biar la hatudu sinal no sintoma ba moras ne’e.
Tama-mai ilegal ne’e hamutuk ema atus ida haat nulu resin neen ona mak PNTL kaer ho ajuda komunidade nian. PNTL hala’o dadaun prosesu investigasaun ba entrada ilegal sira ne’e.
Governu, iha reuniaun estraordinária Konsellu Ministrus nian, sábadu kotuk, hasai ona medidas fortes ba estadu emerjénsia ida ne’e. Ema sira ne’ebé sai-tama Timor-Leste no la kumpre regras, sei selu multa entre dólar tolu nulu no atus rua lima nulu no sira mak tenke selu rasik sira-nia kuarentena.
Povu doben Timor-Leste
Órgaun soberania sira mesak labele hetan susesu. Komunidade sira mak bele garante susesu ba ita-nia luta hasoru Covid-19. Ita ida-idak presiza kuida-an nafatin no proteje ema seluk, ho medida prevensaun tuir mai:
– Uza máskara;
– Fase liman beibeik no
– hadook-an malu metru ida ho balun iha fatin públiku.
Ha’u husu ba komunidade hela besik Iha fronteira-rai no tasi-ibun atu ajuda nafatin ita-nia PNTL taka dalan ba ilegal sira.
Ba liña-de-frente, inklui pesoal saúde, PNTL, F-FDTL no maluk sira seluk ne’ebé simu responsabilidade hala’o knaar iha terrenu, ha’u hato’o saudasaun espesiál. Ho maluk sira-nia dedikasaun sura kolen la’ek mak Timor-Leste konsege kontrola moras Covid-19 la hada’et ba komunidade to’o ohin loron.
Timor- Leste tenke sai ezemplu di’ak nafatin ba Umanidade tomak.
Ema ida-idak iha responsabilidade atu garante susesu ba luta foun ida ne’e.
Estadu Emerjénsia ida ne’e hatutan husi loron ohin, 5 outubru 2020, zero oras no sei ramata iha 3 novembru 2020, 23h 59 minutus.
Husu ba sidadaun hothotu atu hatuir medidas foin hatún sábadu kotuk husi Governu ba estadu emerjénsia ida ne’e .
Saúde iha ita-nia liman rasik!
Viva Timor-Leste!